Our Recent Posts

Archive

Tags

Depressiooni ravi gestaltteraapias


„Depressioon ei ole miski, mis sa oled, vaid miski, mida sa teed.”

S. Stafford-Townsend, gestaltterapeut

Ärkad keset ööd ebamäärase rahutuse, ärevuse ja painava tundega rinnus. Kõik tundub elus valesti ja lahendusi ei paista mitte kusagilt. Olen maailmas täiesti üksi! Mind ei saa keegi aidata. Keegi ei tea, mis kohutav tunne see on, mitte keegi teine ei tunne end niimoodi. Olen täielik luuser, kõik on tühi, mõttetu ja raske, ma ei taha midagi teha ja nagunii pole millegi tegemisel mõtet ka. Ja see kõik ei lõpe iial... Parem oleks üldse mitte olemas olla!

Kuidas saab öelda, et sa ise teed seda – kes küll tahaks endale nii teha?!

Depressioon võib väljenduda väga mitmel moel ning gestaltteraapias on oluline just sinu isiklik kogemus. Gestaltterapeut käsitleb depressiooni – nagu ka muid haigusi – kui loovat kohanemist raske olukorraga, kus sul ei olnud piisavalt sisemist või välist toetust tunnete väljendamiseks ja seetõttu surusid oma tugevad tunded maha (’depressio’ tähendab ladina keeles ’alla suruma’). Tunded, mis olid mõeldud reaktsioonina millelegi või kellelegi, pöördusid sinu sisse tagasi ja nii sai neist hea suhtlusvahendi asemel enesekahjustamine.

Gestaltteraapias nimetatakse sellist sissepoole pööramist retroflektsiooniks. See võib olla alguse saanud juba lapsepõlves, kus ehedate tunnete väljendamine oli tabu, mistõttu õppisid tundeid peitma. Toona oli tunnete allasurumine eluliselt vajalik toimetulekuviis, kuid täiskasvanuna pärsib see sinu võimet luua rahuldustpakkuvaid suhteid. Põhjuseks võib ka olla raske kogemus hilisemas elus, kus tekkinud keeruliste tunnete läbielamiseks nappis teiste inimeste tuge. Tühjusetunne, mis sageli depressiooniga kaasneb, tulenebki tunnete mahasurumisest.

Nii on depressioon sinu jaoks tähtis vahend eneseregulatsiooniks – parema vahendi puudumisel. Selliseks eneseväljenduse piiramiseks on alati sisemine põhjus. Vahel näiteks kardavad depressioonis inimesed, et kui nad oma mahasurutud tundeid väljendama hakkavad, võib see halvasti lõppeda: „Kui ma nutma hakkan, ei suuda ma enam lõpetada”, „Kui ma tõesti vihastan, purustan ma kõik oma ümber”, „Ma ei taha teada, mida ma tunnen, see ajaks mind hulluks”. Sa usud, et ainult sinu oskustest ja jõust ei piisa oma tunnetega toimetulekuks.

Kehagi väljendab sinu sisemist reaalsust. Sageli kaasnevad depressiooniga kehalised sümptomid – kehv uni, muutused söögiisus, füüsiline valu, jõuetus, ise voolama hakkavad pisarad jne. Tugev tundeenergia otsib väljapääsu ja su tark keha toetab seda vajadust.

Gestaltteraapias tegelemegi sinu kui tervikuga – millised on su kehalised kogemused, uskumused ja hirmud, mille tõttu piirad enese väljendamist? Mis tuge sa vajad oma sisemise vabaduse tagasivõitmiseks? Teraapias leiad sa seni puudu olnud toetuse, et märgata ja väljendada oma tundeid ja vajadusi turvaliselt, endale sobival moel. Edasi saad teraapias katsetada uusi, sinu praeguse tegelikkusega sobivaid loovaid lahendusi, et elada enda valitud viisil. Eelkõige keskendume sellele, kuidas sinu depressiivne seisund tekib ja kuidas see muutub, kui sinu teadlikkus suureneb. Nii saad sa pelga teoreetilise teadmise asemel praktilise oskuse iseend edaspidigi aidata.

Gestaltterapeut arvestab sellega, et oled oma elus kohanenud oma oskustele ja võimetele vastavalt. Seetõttu on sinu valida ka muutuste tempo ja suund. Terapeut austab ja toetab sinu valikuid, mida sa teed üha kasvava teadlikkusega.

Kuigi igaühe kogemus on unikaalne, võib mõni allpool toodud harjutustest sind toetada oma tunnetest teadlikukssaamisel ja seisundi leevendamisel.

1. Uskumuste teadvustamine.

Et kogeda, kuidas sina ise saad oma elu üle otsustada, proovi järgmist harjutust:

Kuula oma sisekõnet. Mis on need käsud ja keelud (nt „Ma pean alati ennekõike teistele inimestele mõtlema”, „Ma ei tohi suitsetada”, „Mina ei saa kunagi rikkaks”), mida endale ütled? Pane need kirja. Seejärel loe neid ja igaühes asenda „pean” või „ei tohi” sõnaga „tahan”. Kas see lause on nüüd tõene – kas sa tahad seda? Kui ei, siis asenda see sõnaga „ei taha”. Kas see lause on nüüd tõene?

Sina valid. Sina otsustad. Sina elad oma elu nii, nagu sina tahad. Sina oled oma elu asjatundja.

2. Oma mahasalatud osade omaksvõtt.

Kuulates oma sisekõnet, võid teadlikuks saada oma hinnangutest teiste ja enda kohta. Hinnangud viitavad rohkem sinu enda mahasalatud külgedele kui teiste inimeste omadustele. Näiteks: „Ma arvan, et keegi ei armasta mind. Mu töökaaslased tahavad minust lahti saada. Mu lapsed vihkavad mind.” Sõnasta need mõtted ümber, et mõista, milliseid oma mahasalatud tundeid sa projitseerid teistele: „Ma ei armasta/olen pahane. Ma olen oma töökaaslastest tüdinud. Ma ei ole rahul oma lastega.” Sinu mõtted ei pruugi olla sõna-sõnalt samasugused, kuid võttes omaks nende taga olevad tunded teiste inimeste vastu, saad sa tagasi kontrolli oma elu üle ning valikuvabaduse – kui sina midagi mõtled või tunned, saad ise ka neid mõtteid ja tundeid juhtida. Teiste inimeste mõtteid ja tundeid ju juhtida ei saa!

3. Saabumine käesolevasse hetke.

Keskendu oma hingamisele. Lihtsalt jälgi seda. Siis keskendu järjekorras oma meeltele: mida sa näed? Mida kuuled? Mida haistad? Millist maitset parasjagu tunned? Mida koged oma nahapinnaga? Lihtsalt teadvusta endale, mida koged oma meeltega. Seejärel keskendu uuesti hingamisele. Kas midagi on muutunud?

4. Keha teadlik kasutamine.

Keskendu järjekorras oma keha erinevatele osadele, et märgata, mis signaale need su ajule annavad.

Alusta jalgadest: mida sa tunned oma varvastes, säärtes, põlvedes, reites? Kas mõni neist vajab midagi – lihtsalt tähelepanu, silitust, asendi muutmist, liigutamist, kellegi teise puudutust? Kui jah, siis vali, kas täidad selle vajaduse või jätad täitmata.

Liiguta tähelepanu edasi kehale: mida tunned oma tuharates, niuetes, puusades, kõhus, rinnas, seljas? Kas kusagil on valu, pinget, tuimust, ärevust või hoopis näiteks elevust? Kui sel kohal oleks kõnevõime, mida ta sulle ütleks? Kas ta vajab midagi? Jällegi vali, kas täidad selle vajaduse või jätad täitmata.

Liiguta tähelepanu edasi kätele: mida tunned oma küünarvartes, käsivartes, sõrmedes, peopesades? Mis vajadusi märkad? Vali, kas täidad vajaduse või mitte.

Nüüd liiguta tähelepanu oma õlgadele, kaelale, peale. Samamoodi tunneta, millist vajadust ühes või teises kohas märkad. Mida saad teha vajaduse rahuldamiseks? Vali, kas teed seda või jätad tegemata.

Lõpetuseks pööra tähelepanu oma hingamisele, püüa hingata sügavalt ja rahulikult – sa oled selline nagu sa oled, oled okei, sa oled elus ja sa oled iseenda oma – soovi korral paita või kallista end.

Neid harjutusi tehes võid saada end liikuma kohast, kuhu oled paigale tardunud, ning hakata end elusamalt tundma. Samuti võid saada inspiratsiooni, et kogetut teraapias juba lähemalt uurida.

 

© 2018 by Gestalt GURU       info@gestaltteraapia.ee