Our Recent Posts

November 6, 2018

Please reload

Archive

Please reload

Tags

Please reload

Tublidus tapab tervise

 

Praegusaja Eestis leidub üha rohkem inimesi, kes töötavad liiga palju. Laenud-liisingud nõuavad maksmist ning koondamisoht hingab kuklasse, seetõttu tuleb ametipostil ületunde ja lisakohustusi võtta. Viimast tingib ka masu ajal vallandatute töö ärajagamine allesjäänute vahel.

 

Tööstressist läbipõlemiseni

Stress võib olla esmalt meeldiv pingetunne, et midagi olulist on vaja ära teha. „Inimene võtab end kokku ning pingutab teatud aja jooksul rohkem kui tavaliselt,“ kirjeldab gestaltterapeut Kaire Valgeväli. „Kui stressi saab olema ülemääraselt palju või pinge kestab piiramatu aja, muutub see liiga kurnavaks. Kui ei ole võimalik ennustada, millal stressirohke aeg lõpeb või kui töö sisaldab ülearu määramatust, millega ei suudeta toime tulla – sh keerulise käitumisega ülemused, kliendid või töökaaslased – saab stressist kurnatus ning pikema aja jooksul läbipõlemine.“

            Tööstress ei säästa üheski vanuses ning selle käivitajaks pole vaja nn „suuri sündmusi“. Mõne aasta eest püstitasid California ülikooli teadlased küsmuse, kas igapäevased väiksed probleemid nagu pidev negatiivne tagasiside, ülemuse kriitika või kolleegide solvavad ütlemised mõjutavad inimese vaimset tervist negatiivsel moel või muutume taoliste ärritajate suhtes hoopis tugevamaks. Uuringus osales 711 meest ja naist vanuses 25–74 eluaastat. Selgus, et inimestel, kes olid kogenud pikema aja jooksul tööl psühholoogilist stressi (tundnud end väärtusetu või tagakiusatuna, tuleviku suhtes lootusetu, närvilise või rahutuna), diagnoositi ärevust ja depressiooni veel kümme aastat hiljemgi. Seega avaldavad pikaajalist mõju ka pealtnäha väikesed ja tühised ebakõlad. Viimastest piisab, et ametipostile minek vastumeelseks muutuks. Kui tööülesannete iseloomu ja mahtu ei õnnestu endal reguleerida, võib tekkida lootusetuse tunne, misjärel kaob motivatsioon.

Ületöötamise hind on kõrge – maksta tuleb tervisega. „Ületöötamise ohtlikud sümptomid on üldine väsimus, peavalu, ärrituvus ja ärevus,“ loetleb Kaire Valgeväli. „Tekib tunne, et keegi ajab mind kogu aeg taga. Väikesed ebakõlad ajavad närvi või põhjustavad ülereageerimist ja nutupurskeid. Esinevad ohvritunne, unisus või unehäired, aga ka haigestumine. Võivad tekkida sõltuvuskäitumised: ülesöömine või alkoholiga liialdamine. Kui taastumisele ei mõelda, tekib läbipõlemine, mille tunnusteks on ärevushäire, depressioon, unehäired, silmade punetus, inimeste vältimine, unisus ning loomupäraste psühholoogiliste häirete agenemine.“

 

Ohvrid ja kangelased

Karjäärile väga pühendunuid ohustab läbipõlemine rohkem. „Tööandjale võib selline töötaja tunduda hea väljavaatena,“ jätkab Kaire Valgeväli. „Paraku võib ta lahkuda töölt väga äkki ja muuta ühel päeval täielikult tegutsemissuunda. Seega pole liigne pühendumine pika perspektiivi lugu. Meestel võib olla raskem aru saada, et nad ei ole enam 25. Naistel on vähemalt võimalus vahepeal lastega koju jääda ning nende tähelepanu jaotub mitme teema vahel. Samuti saavad nad siis tagasisidet mitmest kohast ja kui suhe lastega on hea, ei ole tööalased mured nii rasked taluda.“

            Läbipõlemise tekkepõhjuseks peab Valgeväli ambitsioonikust ja kangelaslikkuse tunnet. „Üle töötatakse sellepärast, et tahetakse kangesti tubli olla või eeldatakse, et keegi teine ootab meilt suurt tublidust. Arvatakse, et kui ei olda maksimaalselt tubli, ei olda üldse keegi. Inimesel võib olla hirm kehtestada normaalseid piire oma tegelikke võimeid ja võimalusi arvestades. „Äkki keegi ei vaja mind, kui ma olen tavaline?“ Võib tunduda, et kõik, mis elu toob, tuleb ära kasutada ja kogu töö, mida pakutakse, tuleb ära teha. Sageli projitseeritakse nõudja ka endast väljapoole: „Ülemus eeldab, et ma teeks ära kogu töö, mis olemas on.“

Inimene võib ka olla hiljuti läbi elanud keerulisi elusündmusi ja need on ta ära kurnanud. Palju lahendamata probleeme on jäänud sisse ja need võtavad energiat. Energiapuudusest tekib tahtmatus tööd teha ja harjumus asju edasi lükata. Võib-olla valitsevad tööl keerulised suhted, millest on tekkinud solvumine või kibestumus, mida pole osatud lahendada? Seda ei tunnistata, aga tulemusena motivatsiooni enam pole. Õigupoolest peaks siis tagasi tõmbuma ja enda eest hoolitsema, aga inimene jätkab kangelaslikult: „Teen veel selle ära!“ või „Ma ei saa millestki ära öelda!“ Kuskilt tekib ettekääne raha teenida, „muidu suren kohe ära.“ Tegelikult saavad kolleegid aru, kui kellelgi on hetkeks vaja tagasi tõmbuda. Tõenäoliselt nad isegi soovivad, et tööga kurnatu hoolitseks enda eest paremini selle asemel, et ohvrit mängida ja end surnuks töötada. Ohvrid ei meeldi kellelegi, sest neid ei ole võimalik teistel aidata ja kokkuvõttes teevad nad ka kehva tööd. Niisiis on märksa hullem, kui läbipõlenu lõpuks plahvatab.“

           

Pigem enneta, kui ravi!

„Kindlasti peaks igaüks mõtlema, mis on talle isiksuslikult sobiv töö üldse,“ soovitab Kaire Valgeväli ületöötamist ennetades. „Introvertset ei ole mõtet panna telefonikontakte tegema, kulutades tema sellealase motiveerimise peale raha ja aega. Samuti ei maksa sättida ekstraverti treima Exceli tabeleid. Inimestel on olemas loomupärased tugevused ja õpitud oskused, lisaks nõrkused või puudused. Pikemat aega ainult õpitud tugevuste rakendamist nõudva töö tegemine on kurnav. Loomupäraseid nõrkusi ei saa tugevusteks koolitada – pole mõtet lõpptulemusena keskmiseks saada. Energiat annab siiski amet, mis eeldab loomupäraste tugevuste kasutamist. Igaüks peaks siiski arendama oma geniaalsust!“

            Ületöötamise puhul aitab puhkamine. „Pingelise töönädala järel tuleks kindlasti puhata vähemalt kaks päeva järjest, pikemaajalise ületöötamise puhul minimaalselt kaks nädalat järjest,“ soovitab Valgeväli. „Kui on tegu juba läbipõlemisega, võib juhtuda, et tuleb pikemat aega tööst eemal viibida, et üldse mingi motivatsioon ja selgus tagasi saada. Seepärast on väga ohtlik lasta kurnatusel muutuda läbipõlemiseks.“

Kui töötada normaases tempos, puhata piisavalt ja teha tööd, mis meeldib, ei pea motivatsiooni pärast muretsema. „Üldiselt tahavad kõik teha hästi tööd ja eelistavad pigem olla kasulikud kui niisama logeleda,“ teab Valgeväli. „Kui kasulik olemise soov ära hakkab kaduma ja inimene hakkab mõtlema, kuidas leida motivatsiooni, ongi üht-teist valesti. Kui tundub, et ei tahaks midagi teha, vaid kõigest ja kõigist eemalduda, ollakse endale liiga teinud. Ööpäev peaks jagunema enam-vähem kolmeks: kolmandik on uni, kolmandik töö ja kolmandik vaba aeg. Piiratud perioodi jooksul võib seda tasakaalu siia-sinna nihutada ja suuremaid sooritusi teha, kuid pikemaajaline tasakaalust väljas olek midagi head kaasa ei too.“

 

Geštaltterapeut Mirjam Püvi jagab läbipõlemise ennetamisel lootusrikast sõnumit, mis tekkinud nii isiklike kui klientidega töötamise kogemuste põhjal:

 

- võta endale aega.

Pahatihti  “ei raatsi” me lubada endale kohustustest täiesti vaba õhtupoolikut, rääkimata vabast päevast. Lõputult edasi lükatud puhkehetk aga kipub tulema varem või hiljem ning siis juba sunduslikult kas kehalise haiguse ja\või depressiooni näol. Selline sundpuhkus võib venida nädalatest aastateni.

 

- suhtle lähedastega avatult.

Üksi võid jääda oma nõiarattasse keerlema ega pruugi märgata väga praktilisi ja lihtsaid lahendusi. Raskuste suurenedes võiks proportsionaalselt suureneda ka  tekkinud emotsioonide ja tunnete enesele lubamine.

 

- maskid maha!

Kui oled sedasorti inimene, kel on olnud “saan alati ise hakkama” hoiak, mõjub vahelduseks väga vabastavalt näha tegelikku reaalsust. Tunnista eelkõige endale, et sa ei ole tehtud rauast ja omad sünnipärast õigust olla väsinud, ekslik, abitu, kurb jne. Võid kohata ootamatut mõistmist ja tuge teiselt inimhingelt (kaasaarvatud ülemuselt). Me kõik oleme sarnasemad kui arvata võib!

 

- mine metsa!

Mine sõna otseses mõttes loodusse, puude keskele ja mere äärde. Nendel on inimese üle nähtamatu ravitoime, mis tõmbab energia liikuma ja laseb mõistusel puhata.

 

- liikuvale inimesele ei hakka ligi!

Läbipõlemine ja liigne stress armastavad seisvat energiat – inimest, kes töölt tulles midagi süüa ahmib ja siis uinumiseni teleka ette vajub. Kas olete näinud kedagi, kes meelepärase liikumisega püsivalt tegeleb ja on samal ajal depressioonis? Otsi endale paariline, kes sind laiskuse hetkedel välja liikuma utsitab.

 

- looming tapab liigse stressi ja läbipõlemise!

Iga inimene suudab luua ja see ei pea olema poeem või õlimaal. Looming on kõik, millesse sa suhtud loovalt, olgu selleks õhtusöök perele, kaasale üllatuse nuputamine, spontaanne tantsukeerutus elutoas või kevadeks lillepeenra planeerimine. Algatuseks võid loominguliselt läheneda kasvõi sellele, mis võib olla sinu loominguks. Luues tunned rõõmu, erutus toodab positiivseid aineid sinu kehasse ja maailm tundub toredam paik. Muide, see, kuidas end hetkel tunned, ongi reaalsus.

 

- vähe raha?

Ei maksa kurta, et kui raha ei ole, endale midagi lubada ei saa. Enamus eelpool öeldust ei nõua sinult sentigi. Vaatle kriitilise pilguga oma suhtumine üle ja loobu ohvri rollist.

 

STATISTIKAT:

  • Eestis leiab 32% töötajatest, et neil on tööstress;

  • Ligi 10% Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul töökohal kiusatud;

  • 37% juhtudel on kiusajaks töötaja vahetu juht;

  • ligi 5% Eesti töötajaid on viimase 12 kuu jooksul saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks (kolleegidelt 22% ja klientidelt 45%);

  • Ligi viiendikule Eesti töötajaskonnast ei paku töö võimalusi oma oskusi täiendada.

(Allikas: „Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis“, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, 2010)

 

STATISTIKAT:

Kümme stressirohkemat elukutset aastal 2014.

1. Sõdur;

2. Sõjaväekindral;

3. Tuletõrjuja;

4. Lennukipiloot;

5. Ürituste korraldaja;

6. Suhtekorraldaja;

7. Korporatsiooni juhtivtöötaja;

8. Ajalehereporter;

9. Politseinik;

10. Taksojuht.

(Allikas: Forbes)

 

8 sammu läbipõlemisest toibumiseni:

1. Tunnista probleemi olemasolu;

2. Lõpeta paaniline pingutamine;

3. Peatu ja puhka;

4. Eemaldu mõneks ajaks tööst;

5. Turguta tervist;

6. Vaata üle oma tõekspidamised;

7. Kaalu uusi lähenemisi tööle;

8. Asu julgelt muutusi ellu viima.

(Allikas: Soome Töötervishoiu Instituut, www.tll.fi)

 

 

 

 

 

Please reload

 

© 2018 BY GESTALT GURU