Our Recent Posts

November 6, 2018

Please reload

Archive

Please reload

Tags

Please reload

Depressioon

May 25, 2018

Mitte pelgalt paha tuju…

Depressioon, mille all läänemaailmas kannatab kümnendik rahvastikust, on Eestis psühhiaatrite sõnul aladiagnoositud,kuna inimesed ei söanda arsti poole pöörduda või ei tunnista tohtrid nende kaebusi depressiooniks.
Loe lähemalt ajakirjast Eesti Naine (mai 2018)

 

Depressioon on tänases Eestis ja ka mujal maailmas levinud diagnoos. Samas peetakse vahest depressiooniks seisundit, mis seda pole ja teisalt, mõni depressioonis inimene ei tea, et see on depressioon, mis temaga toimub. Arvatakse, et selline ongi inimese isiksus või elusaatus. Madalseisu oldaks valmis tunnistama, kui sellest vaid teadlik oldaks. Sisemistele protsessidele on keerulisem näppu peale panna kui välistele ja silmaga nähtavatele.

 

Miks depressioon tekib?

Teatud mõttes on tegemist eluviisiga, kus inimene on oma mina ära kaotanud. Gestaltpsühhoteraapias mõistetakse seda järgimselt- inimene ei ela täielikult iseendana, surub oma tundeid maha, sageli on pikka ega püüdnud vastata ootustele, võibolla ei olegi kunagi teadnud, mis tema enda tegelik isiksus on.

 

Kõige mõjusam depressiooni tekitaja on tagasihoitud viha- selle asemel, et vastanduda ja ennast väljendada, pööratakse viha enda vastu, kritiseeritakse kõiges ennast, nähakse ennast kõiges süüdlasena ja pikapeale väga halva ja mõttetu inimesena. Viha jõud on suur ning kui seda enda vastu suunata, hakkab see isiksust lõhkuma ja õõnestama.

 

Viha/agressioon on iseenesest loomulik reaktsioon, mis tekib kõigil inimestel olukordades, kus nende psühholoogilisi või füüsilisi piire on ületatud.

Viha terve funktsioon on anda jõudu enese eest seismiseks. Positiivselt lahenenud konflikt aitab olukordi sobivamaks pöörata/rääkida.

 

Tagasihoitud viha muutub vihkamiseks, tagasihoitud/väljendamata kurbus muutub ängistuseks. Inimene muutub apaatseks, kaob huvi elu vastu ja kaob ka energia- tunnete mahasurumine kulutab palju jõuresurssi. Inimene suhtleb ja liigub vähem, keha füüsiline reaktsioon ja ainevahetuse aeglustumine võimendab seda kõike veelgi.

 

Depressiivne elumuster võib olla edasi antud ka perekonniti- väärtuste või käitumisviisidena- näib nagu depresioon on pärilik/geneetiline. Ka teatud isikuomadustega (suur tundlikkus) inimesed on depressioonile vastuvõtlikumad ja depressiooni vallandumisele võib aidata kaasa raske elusündmus.

 

Keeruline on, et depressioon võib alata hiilivalt ja kujuneda aastatega ning ühel hetkel inimene enam ei mäleta, milline ta oli enne ega mõista, kus algab haigus ja lõpeb isiksus. Võibolla oldi oli rõõmus viimati lapsena, või polnud selleks juba lapseeaski võimalust.

 

Arstid, psühhiaatrid ja psühhoterapeudid ei ole ühtlaselt pädevad depressiooni ravimisel. Ravimite väljakirjutamine on kõige lihtsam osa. Keerukaks teeb asja, et iga inimene on erinev ja igaühe depressiooni lugu samuti. Minnes ravi otsima ei ole garantiisid- tuleb proovida ühte ja teist moodust. Arstid ei oska praeguses segases ning reguleerimata terapeutide ja psühholoogide virvarris õiget teeotsa kätte juhatada. Seega on vastutus kõige rohkem ikkagi inimese enda peal, googeda, suhtle, räägi inimestega, loe teema kohta. Ole lahendustele avatud ja kui mitte varem, siis pisut hiljem see ennast ilmutab.

 

Ainult ravimitest jääb pikaajalise depressiooni ravis väheks- inimesel on välja kujunenud depressiivne eluviis, mis toetab tema depressiooni jätkumist. Tuleb ravida tervet inimese eluviisi, anda talle uusi efektiivsemaid käitumisi ja suhtumisi. Aidata tal leida oma ellu uued toetuspunktid. Mõni peab välja vahetama sõbrad või eemalduma perekoonast, kus rusuvat süsteemi alal hoitakse. Depressioon ei pea olema korduma hakkav haigus, kui inimene on saanud teadlikuks oma depresiooni viivatest mõtetest ja käitumistest ja oskab ennast neil peatada ja ümber suunata.

 

Psühhoteraapia võib tunduda kallis valik, kuid tegemist on kogu inimese elu ümbersuunamisega ja uutmoodi isiksuse ülesehitamisega- ei ravita mitte haigust vaid kogu inimese olemust. Seega võib mõneks ajaks sellest saadagi üks püsikulusid inimese elueelarves.

 

Kõige esimese asjana aga mine jalutama.

30 minutit jalutamist värskes õhus IGA PÄEV sunnib endorfiinid õiges suunas liikuma. Toeta oma kehakeemiat ka tervsliku puhta toiduga- loobu alkoholist, suhkrust ja sigarettidest ning praktiseeri mõnda meelerahustamise meetodit- joogat ja/või meditatsiooni. See kõik aitab kogu psühhofüüsilist süsteemi korrastada, oma mullist välja tulla ja suurema maailmapildiga suhtestuda ja ühendust luua.

 

Depressioonist tervenemine võibki alguses saada enesedistsipliini kehtestamisest ja enda mugavustsoonist väljasundimisest.

 

 

 

 

 

 

Please reload

 

Subscribe Form

  • Facebook

© 2018 by Gestalt GURU       info@gestaltteraapia.ee